Uurimustööde kaitsmine

11.klassi ökoloogid peavad üleminekueksamiks ja 12.klassis koolieksamina vormistama uurimustöö ja seda kaitsma komisjoni ees. Igaüks valib endale sobiva huvitava teema ja kogub selle jaoks esmalt kirjalikest allikatest materjali ning siis teeb iseseisvalt vaatlusi, katseid vms. Kogu töö vormistatakse etteantud juhendi järgi juhendaja nõul ja toel ning saadetakse asjatundjale arvamuse saamiseks. Ilmnenud vead ja puudused tuleb kõrvaldada ning oma tööst komisjonile aru anda.

Sel aastal oli teemasid linnuvaatlustest, põdrajahist, punarebase, kassikaku, kodumetsa imetajatest kuni inimese unevaatluste ja toataimede ning arbuuside kasvatamiseni.

10.klassi ökoloogide arvestus

Igal kevadel toimub 10.klassi arvestus looduse tundmises. Esmalt käiakse õpperetkedel, uuritakse taimi-loomi ja kogutakse materjali. Arvestus koosneb mitmete liikide tundmisest, näiteks 10 liiki samblaid, 10 liiki samblikke, 40 liiki õistaimi, loomade junnid, suled, karvad ja muud tegevuse jäljed, teokojad ja karbid. Kõige selle äraõppimiseks on aega 2 päeva ja siis tuleb arvestuselehega ringi liikudes väljapandud näidiste tundmist tõestada. Sel aastal toimus arvestus Penijõel õppeklassis, bussireisi vaatluste tegemiseks korraldas Ilona Lepik keskkonnaametist. Tänu sellisele projektile said õpilased tasuta ööbida ja einestada. Tulemused on järgmised: parima loodusetundja tiitli said Raili, Henrik ja Rita. Ilona andis auhinnaks tarku raamatuid ja märkmiku.

Edukas liikide uurimine

10.klassi ökoloogia õppesuuna õpilased võtsid osa üle-eestilisest kaitsealuste liikide otsimise võistlusest. Selleks pidi õpetaja klassi registreerima ja loodusvaatluste andmebaasi kasutajaks saama. Õpilastele jagati kaitsealuste liikide nimekirjad ning arutleti, kes, kus ja keda võiks kohata.

Vaatlusandmed sisestas õpetaja ja 20.mail saabus teade, et Lihula ökoloogid on saavutanud auhinnalise 2.koha. Võistluse organiseerija Reigo Roasto lubas kirja teel, et tuleb ise auhinnaraamatuid kätte andma.

viktoriinides osalemine

Sel aastal toimus 3 loodusteemalist viktoriini. Keskkonnaamet korraldas 6 kuud kestnud pika viktoriini looduskaitse 100. juubeli puhul. Iga kuu pidid õpilased vastama 3-4 küsimusele, mille vastuseid tuli otsida ajakirjadest Eesti Loodus või internetist. Overall.ee korraldas iga-aastase looduse tundmise viktoriini veebipiltide põhjal. Ka RKM metsaviktoriini korraldatakse juba aastaid.

Ökoloogia õppesuuna õpilased võtsid neist kõigist osa ja tulemused on järgmised:

11.klass sai gümnaasiumide arvestuses RMK metsaviktoriinis 7. auhinnalise koha ning preemiaks õppepäeva RMK looduskeskuses. Parimad vastajad saavad meeneid, mis saabuvad kooli postiga.

Samblikevaatlused

Mai alguses on veel viimane võimalus hinnata samblike abil õhupuhtust. Kui puude lehed on juba suured, siis on samblikke raske määrata ja nende katvust hinnata. 10.klassi ökoloogid võtsid ette vaatlusretke Lihula mõisamäele. Vaatlusjuhendi järgi hinnati 3 kasvutüübi esinemist ja katvust ning anti hinnang õhu puhtusele. Kuna mõned vaatlejad uurisid puid sõidutee vahetus läheduses, siis selgus, et liiklusel on mõju samblike esinemisele. Põõsas-samblikke ei esinenud tee läheduses. Üldjoontes võib öelda, et Lihulas märkimisväärset õhusaastamist ei esine.

linnulaulu õppimine

Aprillis on kõige parem õppida linnulaulu, kuna puud pole veel lehes ja laulikud on binokliga hästi tabatavad. Eelkõige tuleb selgeks saada saadunud suleliste häälitsused. 22. aprillil selle asemel, et esineda Tartus maapäeva õpilaskonverentsil ettekannetega (pole raha nii kaugele sõiduks!) käisime 10.klassi ökoloogidega Lihula linnas linnulaulu õppimas. Rändlindudest olid kõige häälekamad künnivaresed, kelle suur koloonia asub kiriku vastas üle tee. Metsvindi ja väike-lehelinnu laul on kaugele kostev ja selgesti äratuntav. Kuldnoka laulu peab juba pikemalt kuulama. Musträsta isaslind häälitses innukalt puuvõras ja sekka kostus ka rohevindi lühikesi drüii hüüatusi.

Loomade tegevusjälgede uurimine

10.klassi ökoloogia õppesuuna õpilased kasutasid viimaseid võimalusi jälgede uurimiseks lumelt 18. märtsil.
Oli pilves ilm, 3 kraadi külma ja praktiliselt tuuletu ilm. Õuesõppe kestis kaks koolitundi ja eesmärgiks oli õppida tundma ja töölehele märkima tavalisemaid alevikus kohatavaid loomade jälgi. Alustati kodukassi jälgede vaatlusest, joonistati jäljerida, mõõdeti sammu pikkust, käpajälje sügavust, laiust ja pikkust ning kanti andmed töölehele. Lisaülesandeks oli korrata õpitud okaspuid, tunda neid ära ka võrakuju järgi, eemalt ning vaja oli ka otsida kevade tundemärke. Okaspuudest märgati harilikku elupuud, harilikku kuuske, harilikku egatsuugat, harilikku kadakat, mägimändi, euroopa lehist, jugapuud, harilikku mändi ja torkavat kuuske. Kevade tunnuseks olid tilkuvad purikad majade lõunaküljel, rasvatihase kolmesilbiline laul ja künnivaresed kiriku juures pesapuudel.Viimaseid oli umbes 20 paari. Mõisamäel ordulinnuse vallil seistes sai vaadelda 3 metskitse. Kokku mõõdeti 6 looma tegevusjälgi: koer, kass, rebane, halljänes, metsnugis, põldpüü.

Rahvusvaheline märgalade päev

2.veebruaril toimus rahvusvahelisele märgalade päevale pühendatud õpilaskonverents. Ürituse korraldas Marju Pajumets koostöös LKK Hiiu-Lääne regiooniga. Kutsutud oli Lihula valla koolide õpilased ja palutud neil esineda väikese ülevaatega märgalade tähtsuse ja kaitse kohta. Sissejuhtuseks pidas loengu ranniku-uurija Tallinnast. 10. ja 11.klassi ökoloogia õppesuuna õpilased rääkisid Tuhu soost, turba tootmisest, kasutamisest ja ka Golfi hoovuse tähtsusest globaalse kliima kujundajana. Seejärel tutvuti Lihula moodsa katlamaja tööga, mis toodab soojust heina ja hakkepuitu põletades.