Loodusetark

Pühapäeval, 11.detsembril võistlesid 12.klassi õpilased Raili ja Henrik ETV loodusviktoriini Loodusetark saatesarja I voorus. Kaasas olid meiega fännid kooli ÕE ja ettevõtjad säästliku loodustootega. Ettevõtluse õppesuuna tegijad vormistasid vanad teksad pepupadjaks ja kaelapatjadeks, millele sisu hankisid ökoloogid roostikust.

Võistelda tuli Lilleküla Gümnaasiumiga, kes üllatasid plastpudelitest tugitooliga.

Tänu Henriku väga heale reaktsioonikiirusele ning kiirele taibule võitsime viktoriini 4 punktiga.

Saatejuht oli Jüri Aarma, kohtunikud Hardo Aasmäe, Val Rajasaar, Remo Savisaar.

Keskkonnasõbraliku poekoti konkurss

Keskkonnaamet kuulutas välja taaskasutatud tekstiildeist valmistatud poekottide konkursi. Kuna sel õppeaastal on 10.klassis ainult 2 ökosuuna õpilast ja needki poisid, siis polnud kerge leida ideed, kuidas teha huvitavat poekotti. Simo ja Margus arvasid, et kott peaks olema vanadest teksadest ja T-särkidest. Põnevust lisaks tehniline vidin, selleks sai sisemine valgustus. Sisevooder on kotil jõululikult punane ja valgustus hakkab tööle vanaaegse lülitiga. Kahjuks jäi poiste leiutis auhinnasaajate nimekirjast välja. Töid saabus 320 ja enamuses lasteaedade nobenäppudelt. Lohutuseks saime teada, et kohalikus keskkonnaameti asutuses pannakse ikkagi piirkonna tööd-kotid näitusele välja.

Saaremaa miniteaduspäevad

Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumis (SÜG) toimus üleriigiline õpilaste teaduskonverents nimega Saaremaa miniteaduspäevad. Kohale oli tulnud 9 kooli esinejad, kes esitasid nii stendiettekannete kui slaidiesitlustena kokku 26 uurimust. Lisaks õpilaste esinemisele toimusid käsitöö töötoad Anglas, juhendajate koolitus. Superviisorid analüüsisid iga esinemist ja andsid näpunäiteid viga vältimiseks. Meelelahutust pakkus SÜG 12.klasside kabaree-etendus, mis oli tõeliselt värvikirev ja andekas noorte liikumisideede pidu.

Miniteaduspäevade lõpuks anti välja 6 laureaaditiitlit ja 6 eriauhinda. Parimad noorteadurid on muidugi SÜG enda kasvandikud, kui Raili Õunapuu sai oma uurimuse ,,Roheka õõskeele bioloogiast ja levikust Keemu rannaniidul" laureaadi tiitli ja Henrik Palm,, Maalammas Eestis ja kodutalus" eripreemia. Seni Saaremaal teaduspäevadel esinenud Lihula õpilaste töödest on need parimad tulemused.

Trofeede näitus Lihulas

Lihula valla jahimehed korraldasid kultuurimajas väga huvitava jahitrofeede näituse. Lihula Gümnaasiumi õpilastel ja õpetajatel avanes suurepärane võimalus tutvuda lähemalt meie metsade jahiulukitest valmistatavate trofeedega. Klassiruumist välja toimuv õppetöö on alati põnevam. Töölehti täites tuli kõigil kasutada nutikust, et väljapaneku kohta põnevat infot üles leida ja kirja panna. Kokkuvõtted arvamustest ja tähelepanekustest tehakse pärast koolivaheaega.

Õppereis Kohtla-Nõmme kaevanduspark-muuseumi

11.oktoobril sõitsid gümnaasiumiklassid varahommikul Narva suunas. Kuna koolile oli tulnud väga hea pakkumine 5-tunnise programmi kohta just viimasele kooliastmele mõeldud tegevustega. Kogu bussitäis õpilasi jaotati 3 rühma ning iga rühm alustas oma tegevusega kell 11. Võimalik oli külastada kivimituba, matkata endise kaevanduse käikudes ja sõita kaevandusrongiga, orienteeruda muuseumimaja ümbruses täites töölehte, kihutada maastikuautoga kaevanduseväljadel ja matkata metsas. iga tegevus oli seotud mõtlemis- ja tegevusülesannetega, mis nõudsid juba matemaatikas ja füüsikas omandatud teadmiste kasutamist. Kosutuseks pakuti kaevurisuppi ja tublimad said auhinnaks kaevurikommi. Väsinute ja rahulolevatena jõusime pika

õppepäeva lõpuks Lihulasse tagasi napilt enne kella 21.

Uurimuslik õpe Sagadis

19. kuni 21.oktoobrini toimus Sagadi Looduskoolis bioloogiaõpetajatele ja õpilastele ühine koolitus. Harjutati tööjuhendite koostamist ja nende järgi uurimuste tegemist. KIK rahalisel toel viisid koolituse läbi Asta Tuusti ja Külli Relve. Kohal oli 10 kooli õpetajad ja õpilasi igast koolist kaks. Lihula Gümnaasiumi 11.klassi õpilased Maarja-Liis ja Maria said uurimuse jaoks andmete kogumise ja tulemuste vormistamises häid kogemusi. Samuti harjutati koostööd täiesti võõraste õpilastega, õpiti segarühmades. Õpetajad said proovile panna enda juhendamisoskused. Viimasel päeval esinesid õpilased lühiettekannetega Läänemere karpide, metsasammalde, radoonisisalduse ja metsloomade tegevusjälgede kohta. Koolituse tulemusena ilmuvad koostatud praktilised uurimustööde juhendid bioloogiaõpetajate kodulehel.

Seenenäitus

Kolm päeva oli võimalik vaadata ja tundma õppida Tuudi metsa ja Viita puisniidu söögi-, mürgi- ja puuseeni.

Väljapaneku jaoks kogusid materjali 10. ja 11.klassi ökosuuna õpilased. Tuudi metsast leiti häid söögiseeni: lehter-kukeseen, veinpunane pilvik, porgandiriisikas. Viita puisniidul kasvas tatikaid ja tindikuid. Raamatukogus oli abiks seente paigutamisel Kaire Pärnpuu, õpilased kasutasid nimede leidmiseks määrajate ja interneti abi. Õpetaja Marje kontrollis nimekirjad üle ja siis sai kogu koolipere uudistada seeneriigi rikkusi. järgmisel hommikul üllatas kõiki tindikute tint ja usina metsasitika tegevus seente purustamisel.

Globe konverents

23. kuni 24.septembrini toimus Paides üle-eestiline õpilaste uurimustööde konverents, mille korraldasid Paide Gümnaasiumi Globe-projekti õpetajad ja õpilased. Lihula ökoloogia õppesuuna õpilased osalesid kuulajatena, et saada head ettekujutust kuidas uurimustöid tehakse ning esitatakse. Kuulajate ülesanne oli valida publiku lemmikesineja ning anda tagasisidet. Korraldajad kaasasid konverentsil osalejaid Teadlaste öö üritusele Paide vallitornis. Seal saime reisida ajamasinas muinasajast kuni tänapäeva ning kuulata ja vaadata Paidele olulisi sündmusi helis-pildis. Õpilaste ettekanded olid seotud loomastiku ja kliima teemadega. Kõige tublimad olid saarlased, kes said enamuse auhinnalistest kohtadest. Saime innustust ja häid mõtteid mida ja kuidas uurida. Õpetajatele selgitati põhjalikult uurimustööde vormistusnõudeid, samuti toodi välja põhilised vead. Kasulikud ja huvitavad päevad möödusid kiiresti. Ootame põnevusega järgmise aasta konkurssi, et oma kooli õpilastega osaleda.

BSP suurlaager Taanis

Lihula Gümnaasium koos Jõhvi Gümnaasiumiga esindasid Eestit BSP suurlaagris Taanis. Ettevalmistused algasid juba 2010.aastal Keskkonnainvesteeringute keskusele projektitaotluse esitamisega, ega Taani ju jalgsi jõua. Kuna KIK aktsepteerib ka rahvusvahelise koostööalaseid taotlusi, saime reisiraha. Õpilased pidid ennast kurssi viima Läänemere probleemidega juhul kui rakendub stsenaarium: veetase tõuseb 1m.

Rahvusvaheline laager toimus Mols Bjerge rahvuspargis konverentsi- ja õppekeskuses Centralen.

Esmalt pidasid loenguid Aarhusi, Copenhageni ülikooli teadlased, kes valgustasid tursa populatsiooni allakäigu põhjusi, selgitasid maakera ajaloo uurimise võimalusi Gröönimaa igijääs, tõlgendasid mererohu kasvuala vähenemise aspekte. Õpilased osalesid töötubades rahvuste segagruppides ja suhtlesid inglise keeles. Uuriti magevee ja merevee elustikku, rahvuspargi elurikkust, matkati ja mängiti GPS-orienteerumismänge. Õhustik oli sõbralik ja elav, saadi uusi sõpru ja leiti koostöövõimalusi edaspidiseks, eriti õpetajad.

Laagri lõpetas põnev noorte keemiaüliõpilaste paugu- ja tule- ning värviteater. Täname KIK ja kodukooli toetava suhtumise eest!

Päev mereuuringute laeval

28.juulil oli võimalus tutvuda TTÜ Mereinstituudi uurimislaevaga Salme. Niisugune tore pakkumine jõudis meie kooli BSP projekti kordinaatori Sirje Janiksoni kaudu.

Teadlaste töö propageerimiseks korraldatakse igal aastal õpilastele ja õpetajatele õppereise, seekord siis uurimislaeval olevate aparaatide ja mõõtmistehnika tutvustamiseks.

Uurimislaev Salme on rahvusvaheliste projektide toel ümber ehitatud väiksest kalalaevast. Mõõta saab vee temperatuuri, hapniku ja klorofülli sisaldust jt parameetreid, mis aitavad mõista meres toimuvaid protsesse. Saadud tulemusi kasutatakse teadustöödes ja edastatakse andmeid EMHI, et saada täpsemaid ilmaprognoose.

Õppisime veeproove võtma ja arvutiprogramme kasutama andmete salvestamiseks. Teadlased tutvustasid Läänemere probleeme ja liikide seiret.

Rahvusvaheline maavarade päev

Firma Nordcalk pakkus koolidele soodsat võimalust naabervallasl oleva Kurevere karjääriga tutvumiseks. Kokkuleppel juhtkonnaga leidsime 11.klassi ökoloogidele sellise pakkumise eriti sobiva olevat. Korraldajad tellisid bussi, kuhu sisenedes pidime kohe kiivrid, helkurvestid ja kaitseprillid selga-pähe-ette panema. Kõigepealt näidati killustiku tootmist, siis eemaltkaugelt lõhkamist ning üritus jätkus Kõmsi rahvamajas teaduslike ettekannetega. Päeva lõpuks jagati veel kommi ja õhupalle, et firma nimi laiemalt leviks. Õpilased said ettekujutuse mäetöödest ja õppimisvõimalustest Tallinnas. Kõige huvitavam oli muidugi lõhkamise jälgimine.

Looduslaager Vormsil

Lihula Gümnaasiumi õppesuuna õpilased said tänu KIK rahastusele osaleda looduslaagris Vormsil. Saime kohalike giidide abil tuttavaks saare ajaloo ja kultuuriväärtustega, bussireisil ülevaate maastikest. Jalgsi matkasime Rumpo samblike kaitsealal ja Saxby rannas, samuti uurisime kivistisi nii rannas kui metsas. Eriline oli metsas asuv Huitbergi korallriff. Õpilased kogusid näidiseid nii eluta kui elusloodusest ning õppinud teemad selgeks, vastasid kokku 100 objekti tundmist, saades nii 3.kursuse arvestusliku hinde. Välitööde käigus õppisime tundma linnulaulu ja loomade tegevuse jälgi, harjutasime leitud objektide asukoha märkimist GPS abil. Viimaste hankimiseks saime toetust KIK-lt. Reisi korraldamisega tegeles OÜ Kumari Reisid, keda tahame tänada hea koostöö eest. Tagasisides arvasid õpilased, et laager oleks võinud veel pikem olla, kogu saare tundmaõppimiseks kuluks rohkemgi aega.

Uurimustööd11

Sellel aastal kaitsesid 12 11.klassi ökoloogia õppesuuna õpilast oma valitud teemadel tehtud uurimusi 24.mail. Valitud oli enamasti koduloomi ja -linde kui kõige lähemaid ning jõukohaseimaid objekte. Saime teada, et peale koerte ja kasside peetakse lemmikloomadena veel deegusid ja jaanalinde. Õpilased määrasid kodulooma tõugu, uurisid nende käitumist ja toitumisharjumusi ning said hästi hakkama oma tööde esitlustega. Retsensioone kirjutasid uurimustele nn endised ökoloogid, hinded kujunesid positiivseteks, viisi oli kõige rohkem. Tööd jäävad kooli raamatukokku hoiule, neid saavad huvilised lugeda.

RMK metsaviktoriin

Igaaastasest metsaviktoriinist osavõtt oli sel aastal veidi loid, niimõnegi klassi õpilased vedasid kollektiivi alt ja jätsid oma vastamise pooleli või hoopis tegemata. Kõige parema tulemuse sai 7.klassi õpilane Ragne Nikkel, 97 punkti sajast võimalikust.

ökoloogide koolieeksam

17.mail toimus 12.klasi ökoloogide nn läbikatsumine ehk koolieksam uurimistöö kaitsmise näol. Sel aastal otsutas vaeva näha 2 õpilast: Maarja rääkis oma toataimedest ja Jürno uneasendite uurimisest.

Algas Kasari jõe uurimine

Juba 13.aprillil toimus koolitus, selleks et osaleda üle-eestilises veekogude uurimise projektis. projekti algatajaks on Keskkonnaamet ja Reet Kristian. Osalejad koolid valiti välja motivatsioonikirjade põhjal. Lääneregiooni koolitus toimus Lihula Gümnaasiumis. Saime töölehed, töövahendid ja põhjaliku ülevaate, kuidas teemadele läheneda. Peale elustiku uurimise tuleb vaeva näha ja andmeid koguda ka kultuuri ning ajaloo vallast. Tööd jätkub tervele ökoloogide klassile. esimesed jõe uuringud tuleb teha 18.nädalal kui ilm lubab.

Rahvusvahelise metsa-aasta viktoriin

19.aprillil toimus Eesti Metsaseltsi korraldatud metsanduse viktoriini üks voorudest meie koolis. Sattusime osalema rahvusvahelise metsa-aasta tähistamiseks korraldatud üle-eestilises viktoriinis selle tõttu, et oleme looduskallakuga ja ökoloogia õppesuunaga kool. Viktoriinis osalemiseks oli vaja läbi lugeda veebis 17 riigi metsanduse kohta üles pandud materjalid. Meie koolist osales 6 kolmeliikmelist võistkonda. Esikoha saavutasid meie koolis 9.klassist Heini, Simo ja Katariina, kes said üldarvestuses kogu riigi ulatuses 2.koha. Võitjad Põlvast lähevad Euroopasse võistlema.

Õpilaskonverentsil Tartus

Järjekordne Maapäevale pühendatud õpilaskonverents oli 21.aprillil. Sel aastal esines Tartus üle-eestilisel õpilaste keskkonnalaste uurimistööde konverentsil ettekandega abiturient Tõnis Jairus. Tema uurimistöö teemaks oli rebase käekäik Nurmsi külas. Tõnis sai kiita väga hästi illustreeritud ja huvitava esitluse eest.

Lihula Gümnaasium liitus GLOBE projektiga

10.märtsist kuni 13. märtsini toimus koolitus Võru lähedal Kubijal, kuidas osaleda ülemaailmses vaatluste võrgustikus globe.cov ja milliseid projekte valida. Lihula otsustas ühineda pungade puhkemise, lehtede arengu ja kolletumise ning bioomide projektidega, kuna need on kõige lihtsamad ja vähim vahendeid vajavad tegevused.

Läänemeri muutustes

Algab võistlus ,,Läänemeri muutustes" , kus tuleb leida rannikul või Läänemerre suubuva jõe ääres pildistamiseks selline koht, kus 5 nädala jooksul toimuvad kõige enam nähtavad muutused. 5 fotot tuleb üles laadida REC Estonia kodulehele. 15. maiks tuleb koostada üheleheline essee inglise keeles. Sisu peab kajastama võimalikke häid/halbu mõjusid Läänemerele.Võistlusest võtavad osa Läti ja Soome õpilased vanuses 16-18.aastat. Meie kooli ökoloogid osalevad selles projektis.

ramsar 40

2.veebruaril tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Märgalasid kaitstakse ramsari konventsiooniga, eestis on praegu 11 sellist ala. Penijõel esinesid maakonna koolide õpilased 1. kuni 12.klassini ettekannetega. Väiksemad rääkisid Matsalu RP kaladest ja muust põnevast, suuremad aga tutvustasid Eesti teisi ning maailma märgalasid. Vaadati üheskoos uut soid tutvustavat õppefilmi.

kultuurtaimed

Kultuurtaimed on väga vanad ja nende päritolumaa tavakodanikule täpsemalt teadmata. ökoloogia õppesuuna õpilased tutvuvad 35 õppetunni jooksul meie kaubanduses sagedamini kohatavate taimede ja nende saadustega. Lõputestis hinnatakse naturaalobjektide tundmist ja õpimapi sisu kasutamise oskust.

MAFF

Sel aastal oli ökoloogia õppesuuna õpilastel võimalus osaleda loodusfilmide hindamises. Nimelt oli laekunud 5 eestimaist lühifilmi, mis võistlusfilmide sekka ei mahtunud. Kuid olid ometigi huvitavad ja vajasid tunnustamist. Festivali lõputseremoonial anti üle õpilaste tunnustavad diplomid ja kunstikooli savimeened. Esikoha vääriliseks tunnistati üksmeelselt joonisfilm Hallõgija.

teaduslik uurimustöö

Penijõel harjutati septembris veekogude seisundi uurimist ja hindamist veeloomade liigirikkuse põhjal.

teaduslikud meetodid

Selleks, et kevadel uurimustöid kaitsta, tuleb sügisel harjutada andmete kogumist ja vaatlusmeetodeid. 11.klass käis välitöödel Penijõel, et hinnata veeloomade liigirikkuse abil veekogude seisundit.