poolfinaal saates Loodusetark

9.detsembril õnnestus osaleda kolmandat korda TV3 saates Loodusetark, seekord poolfinaalis. Meie vastaseks oli Haljala Gümnaasium, kes väitis, et pole eriti viktoriiniks valmistunudki. Algus oli Lihula võistkonnale paljutõotav, juhtisime 3 punktiga. Pärast suuremaid ja väiksemaid vahespurte kujunes võit ainult ühepunktiliseks. Võistlus oli pingeline ja tasavägine. Kodutööna tuli ette valmistada maal looduse ja inimese suhetest. Kunstiõpetaja Kadi juhendamisel valminud moodsa kunsti taies oli päris sügava filosoofilise alltekstiga: kui inimene jätkab prahistamist, siis kuulub ta igaviku musta prügikasti visatud liikide hulka.

Finaalsaade lindistatakse 12.jaanuaril, sihiks on Türgireis.

Saaremaa miniteaduspäevad

30.novembril ja 1.detsembril k.a. osalesid Lihula loodussuuna õpilased 10. ja 12.klassist järjekordsetel Saaremaa miniteaduspäevadel Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Ettekannetega esinesid Andra-Liis Junker ja Jaak Aru, kuulajad olid Kuldar Veek ja Kairo Evert. Auhinnad said saarlased  liikide uurimise ja tartlased kunstiteemade käsitlemise eest. Põnevust pakkus õhtune kabaree-etendus, mis kestis kaks tundi ja oli tõesti väga nauditavate tantsude ning kostüümidega, sekka laulu ka. Teisel päeval kuulati stendiettekandeid ja käidi Angla tuulikute juures rahvakultuurikeskuses töötubades käsitööga kätt proovimas.

Võõrustajad korraldasid teadusteatri etenduse, peaaegu sama hea kui Ahhaa-keskuses. Loodame järgmisel aastal jälle osaleda.

Loodusetark TV3

Ka sellel aastal osaleme televiktoriinis looduse tundmises. 11.novembril oli TV3 sarja 2.voor. žüriis hindasid vastuseid ja kodutöid Remo Savisaar ja Katre Palo. Meie koduülesanne video Looduse hoidmise teemal tunnistati üsna härripotterlikuks saatejuhi Ivo Linna poolt. Hinnati see peaaegu kaheminutiline klipp 3 punkti vääriliseks. Õpilased nägid palju vaeva lumises Lihulas Mihkli idee järgi tegevuste filmimisega. Heini ja Mihkel monteerisid ja helindasid pikki tunde oma aega panustades väga lööva kodutöö, mis meeldis kõigile väga. Vastasteks olid Lähte Gümnaasiumi õpilased, keda õnnestus alguses tasavägises mängus lõpuks võita 3 punktiga. Meie tublis võistkonnas olid Andra-Liis (kapten), Egert ja Avely. 9.detsembril kohtume Halajala kooliga. Hoidke pöialt!

Rändnäitus Lihula Gümnaasiumis

Terve nädala pärast sügisest koolivaheaega said meie kooli õpilased tutvuda juba aasta tagasi valminud rändnäitusega Looduskaitse 100. Näituse külastamiseks on veebist võimalik välja trükkida töölehed nuputamisülesannete ja ristsõnadega. Töölehti tehes on mõeldud kõigile kooliastmetele, nii saavad jõukohaseid ülesandeid lahendada 1.klass kuni 12.klass. Vaheldust pakkusid osavusmängud: toida lendoravat, kaitse kuldkinga, kus elab jäälind jne. Päris palju tähelepanu nõudis ka kuupidest 6 erineva kaitsealuse üksikobjekti pildi kokkupanek. Näitust külastanud õpilased täitsid huviga töölehti ja avastasid Eestimaa kaitset vajavaid liike, objekte.

Silma õpikoda

Lihula Gümnaasiumi ökoloogia õppesuuna õpilased käisid KIK rahalisel toel õppelaagris. Õppepäevad toimusid 25.-26. oktoobrini, sest varem polnud koolituskalendris vaba aega. Võõrustajaks oli Silma õpikoda ja õppepäevade läbiviijateks MarkoValker ning Annika Liivak. Meie õpilased said kõigepealt tuttavaks kohaliku maastikuga: rannaniidud ja roostikud on Silma kaitseala põhilised vaatamisväärsused. Saunja lahel peatus hulgaliselt veelinde, ka neid sai vaadelda nii binoklite kui vaatlustoruga. Lisaks tegelesime Läänemere reostuse ja naftalekete tähtsa teemaga, saime teada kuidas tohib  lindeõlist puhastada. Uurisime roostiku elustikku, peamisekt selgrootuid: tigusid, putukaid ja nende vastseid. Veel saime infot õppefilmidest ja slaidiesitlustest. Päeva lõpetas viktoriin, kus selgusid parimad loodusetundjad: Avely, Elise ja Kuldar.

Teisel päeval sadas lund ja rahet, kuid sellele vaatamata käisime mandri-Eesti loodepoolsemas nurgas, Põõsaspeal, siis Saare roostikurajal ja Tahu rannaniidul linde vaatlemas. Õppepäevade uurimistulemused vormistatakse õpimapis ja hinnatakse arvestusliku hindega.

RMK metsanduse päev Varblas

RMK poolt korraldatav metsanduse erialade propageerimise pilootprojekt hõlmab Tõstamaa ja Lihula gümnaasiumi lõpuklasse. Kevadel käidi metsa istutamas, sügisesel metsapäeval tutvuti kultuuride hooldustööde ja puidutagavara mõõteriistadega.Ilm jutus olema ehtsügisene: viimase äikese ja rahega, tuuline ja jahe. Metsamehed olid entusiastlikud ja selgitasid erinevates kooslustes ning erineva vanusega puistutes tehtavaid töid.Metsaretke lõpuks saime juua sooja teed Varbla RMK infopunktis ja vaadata õppematerjalide väljapanekuid.

Seenenäitus

Traditsioonilist seenenäitust sai vaadata mõned päevad, sest seen vananeb ruttu. Esindatud olid tavalisemad seenterühmad nagu pilvikud, riisikad ja puravikud. Söödamatuid ja mürgiseid seeni leidus tänavu rohkem kui headeks söögiseenteks peetavaid liike. Näituse elavdamiseks tegin katsetusi verkja vöödikuga lõngade värvimisel. Tulemuseks olid beežikad, roosakad, lillakad ja punakaspruunid lõngad. Seente väljapanekut said algklasside õpetajad kasutada oma õppetöös.

BSP kokkutulek Lätis

27.augustist kuni 30.augustini oli Valmieras BSP riikide kokkutulek. Läti andis koordineerimise üle Eestile. Meie riigi rahvuslik koordinaator on nüüdsest Kersti Sõgel. Lihulat esindasid Epp Sillukse, Ragne Nikkel, Fred-Martin Mägi ja Aleksander Saak. Meie õpilased panid kokku säästva arengu teemalise plakati Lihula katlamaja ja rohtse biomassi abil toodetava soojusenergia kohta.
Toimusid huvitavad õpitoad ja ekskursioonid Valmiera gümnaasiumi ja põhikooli ümbruses ning kohalikes ettevõtetes. Kõige huvitavam oli tutvumine Valmiera klaasfiibertehasega. Õpilased said uusi sõpru ja tublisti keelepraktikat.

BSP kokkutulek Tartus

11.-13.maini toimus Tartus Keskkonnahariduse keskuse korraldatud üle-eestiline kokkutulek. Meie riigi selle projekti koordinaatori Sirje Janiksoni sõnul oli osalejaid 16 koolis. Kohale oli tulnud umbes 40 inimest, enamuses tüdrukud, 5.kuni 11.klassini. 3 projektipäeva pakkusid väga palju põnevaid kogemusi  ja harivaid loenguid. Näiteks Emajõe lodjaga sõit Suursoost Tartusse, mis kestis 4 tundi. Veel meeldis kala lahkamine ja interaktiivsete määrajate kasutamine.

BSP seoses pidime koostama plakati teemal Kohalik ressurss ja jätkusuutlik areng. Meie rääkisime kodukoha ressursist ehk Lihula biokatlamajast. Esitlust ja palatit hindasid õpetajad, meie saime esikolmikusse. Nii kindlustasime endale koha rahvusvahelisse laagrisse Lätis. Peame tegema plakati inglise keelseks ja mõtlema rahvusliku õhtu kavale. Saime kokkutulekul toredaid sõpru, keda kohtame uuesti augustis Valmieras.
Vaadake pilte lingilt https://picasaweb.google.com/111385110257278638191

Kirjutasid Ragne ja Epp.

RMK metsaviktoriin

27. aprillil saime teada selleaastase RMK metsaviktoriini tulemused. Küsimusi oli 21 ja paljud eeldasid pikka otsingut netis jm allikates, sest õigeid vastuseid oli rohkem kui üks. Meie kooli parima tulemuse sai Kaidi Koljo 84 punktiga, maksimum punktidesumma oli 100, võitjad said 91 punkti. Lohutav on see, et kõik osalejad, kes said rohkem kui 50 punkti, saavad meene.

Maapäev

Rahvusvahelist Maapäeva tähistati Tartus Keskkonnahariduse keskuses 17.korda õpilaste ettekannetega keskkonna teemadel. Sel aastal oli 14 ettekannet, millest 5 esitasid Lihula ökoloogia õppesuuna õpilased Raili, Gerly, Rita, Andra-Liis ja Maarja-Liis. Slaidiesitlused ei tohtinud olla pikemad kui 3  minutit ning siis tuli vastata osalejate küsimustele. Ettekanded olid alates 4. kuni 12.klassi õpilastelt ning teemadering ulatus paberi kokkuhoiust kuni müra- ja bakterisaaste uurimiseni. Auhindadeks olid Apollo raamatupoe kinkekaardid ja raamatud juhendajatele. Peale lõunasööki mindi ühiselt Ahhaa teaduskeskust külastama ning saadi osa planetaariumi etendusest. Väga pikaks (7.00 kuni 22.00) kujunenud konverentsipäev oli hariv ja huvitav.

Noored Euroopa metsades

Juba teist korda toimub üle-eestiline Euroopa metsade tundmise viktoriin. Meie koolis registreerus 13 võistkonda, kellest oli kohal 10 tk, sest õppereis Sankt-Peterburgi väsitas üheksandikud ära.

Viktoriin algas kell 13.00 ja kestis poolteist tundi. Küsimusi oli 50 ning vastused olid valikuna ette antud, ole mees ja leia õige. Eeltööna pidid õpilased iseseisvalt internetist lugema Metsainfo lehelt 20 riigi metsanduse kohta ja üht-teist ka sellest teabest meelde jätma. Tulemused saame teada 16.aprilliks ja võitjad saavad Sagadis osaleda inglisekeelses üle-euroopalises finaalmängus. Väike lootus on headele tulemustele, eelmisel aastal saadi 3.koht.

viktoriini Loodusetark finaal

1.aprillil päris aprillinalja ETV stuudios ei tehtudki, kuid segadust ja närvilisust oli õhus tunda. Toimus saate finaalmäng Lihula Kohtla-Järve ja Järva-Jaani koolide vahel. Peapreemiaks oli Norrareis. Küsimused olid krõbedad ja mõned ka kohmakad (ebaterav ja mitteliikuv pilt videoküsimustes, vastuolud zürii, saatejuhi ja peaoperaatori vahel - kõik see kokku ongi televisioon).
žüriisse kuulusid Hardo aasmäe, Aleksei Turovski, Remo Savisaar.
Lihula võistkond: Raili Õunapuu, Ats Ehasalu ja Henrik Palm saavutasid 24 kooli pikas ja tugevas konkurentsis 2.koha 10 punktiga, võitjad olid 11 punktiga Järva-Jaani gümnaasiumist. Olime väga rahul enda tulemuse ja auhindadega - saime Samsung Galaxy nutitelefonid. Televiktoriinid on tegelikult ikka rohkem õnnemängud kui tõsine teadus.

Loodusetark2

4.märtsil, kaunil päikeselisel pühapäevahommikul, vurasid 12.klassi loodusetargad koos fännidega Tallinnasse, et ,,pista rinda,, järgmisesse vooru pääsemiseks. Vastasteks olid Haljala Gümnaasiumi õpilased, kelle õpetajad uurisid meie ühinemise kohta Kullamaaga ja soovisid edukat turniirijätku. Seekord olid küsimused krõbedamad ja mäng tasavägisem. Pettumise valmistas see, et väga suure töö ja vaevaga tehtud kodutöö (kooli tutvustava video) eest punkte ei antudki. Uuesti peame valmistuma 18.märtsiks, pearõhk Norrareisile saamiseks.

Keskkonnaameti teabepäev

29.veebruaril toimus Lihula Gümnaasiumis Keskkonnaameti Pärnu regiooni töötajate infopäev selleks, et tutvustada juba valminud õppematerjale ja nende kasutamise võimalusi. Üritus algas kell 13.00 ja seda viis läbi Merike Palginõmm. Osaleda said Lääne maakonna õpetajad ja looduskeskuste spetsialistid. Hea võimalus avanes ka 12.klassi ökoloogidele huvitavast infost osa saada. Pearõhk oli seekord kahepaiksete ja puisniitude kaitse vajadusel ning korraldamisel.

Globe projekti vaatlused

13.veebruaril algasid Globe projekti atmosfääriuuringute I perioodi vaatlused. Lihula linnas teeb tahmauuringuid Simo ja 4 tähtsama gaasi passiivsed kogujad pani üles Margus Kloostris. Kahe nädala jooksul peavad 10.klassi õpilased mõõtma ka õhutemperatuuri ja märkima tabelitesse ka muid ilmaandmeid. 27. veebruaril saadetakse kogutud andmed (filtrid) Tartusse analüüsimiseks.

Puhta vee ABC

6.veebruaril oli võimalik kõigil ökoloogia õppesuuna õpilastel saada targemaks vee teemadel. Koolitust viis läbi Keskkonnaameti loodushariduse spetsialist Ave Huugen. pärast loengut ja töölehtede täitmist sõitsime Haapsallu veepuhastusjaama õppekäigule.
Päris mitmes hoones ja välibasseinides toimub Haapsalu reovee puhastamine. Vee puhtust kontrollitakse oma laboris ja saadakse kinnitust sellele, et kogu protsess toimub nõuetekohaselt.
Jääkmuda ladustatakse komposti tegemiseks.
Lahtist vett käivad talvel luuramas nii tuvid, varesed kui röövlinnud. Nii oligi hiireviu kukkunud aeratsioonipaaki, töömehed olid linnu välja õngitsenud ja kuivatasid teda pappkastis.
Kogu reoveepuhastus töötab mitmete pumpade abil, mille tööd koordineerib ja jälgib arvutisüsteem. Õppepäeva lõpuks käisime ka joogiveepumplas.
Sellest käigust jääb raamatukokku kõigile kasutamiseks lauamäng ja töölehtede komplekt.

Atmosfääripäev

11.jaanuaril tulid meile külla Tartu Ülikooli füüsikatudengid, kes viisid läbi Atmosfääripäeva teadusteatri etenduse. Selgitati kuidas näha vesinikku, heeliumi ja hapnikku. Elevust tekitasid nii värvusmuutusega reaktsioonid kui sublimeerumine. Iga korraliku teadusteatri juurde kuuluvad ka põlemise ja paugu tegemise katsed. Õpilased küsisid pärast ühetunnise etenduse lõppu innukalt selgitusi ja olid väga rahul toimunud üritusega. Seoses osalemisega Globe-projekti tahmamõõtmise kampaanias said 10.klassi ökoloogid eraldi õpetust mõõtevahendite kasutamise ja töö teostamise kohta. Meie koolile usaldati kasutamiseks passiivne gaaside koguja ja tahmakoguja. Analüüse tuleb koguda 4 perioodi jooksul kogu aasta vältel. Huvilised õpilased Simo ja Margus saavad ehk saadud andmete põhjal koostada edaspidi oma õpilasuurimuse.