BSP veebiviktoriin

Kuu aja jooksul novembris oli võimalik vastata inglise keeles toimuvale viktoriinile Läänemere kohta. Küsimused koostas Gedy Siimenson ja need olid nii teksti kui videotena seotud Läänemere ja keskkonnaprobleemidega. Seekord olid kõige hakkajamad 11.klassi õpilased, kes ei pidanud võõrkeelset viktoriini liiga raskeks. Tulemused saame teada jõuludeks, silmaringi jaoks oli see mõttepingutus igatahes vajalik.

Üleriigiline seeneviktoriin

19.oktoobril toimus Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi poolt korraldatud seeneviktoriin. Küsimusi oli 22 ja abi võis otsida nii internetist kui raamatutest. Võistkonna suurus oli 2-3 õpilast. Viktoriinist võttis osa üle eesti 100 võistkonda, Lihula kooli õpilased moodustasid pea kolmandiku osalejatest.

Lihula Gümnaasiumist osales põhikooli osas 17 võistkonda ja 46 õpilast. Parima tulemuse Lihulas saavutas 7.klassi võistkond 19 punktiga koosseisus Silver Nikkel, Samuel Kastepõld ja Indrek Kivisalu, olles vabariigis 11.kohal.
Gümnaasiumiastmes osales üle Eesti 25 võistkonda ja Lihulast 13 võistkonda 33 õpilasega. Saavutati väga hea 4.koht võistkonnaga Liisa Raavel, Inga-Garmen Küttmann ja Heli Sarrapik.
Tänukirjad ja väikesed meened korraldajate poolt said Brita Pikla ja Anna Luuk; Liset Laev ja Käde Vald; Kevin Reidar Bachaus ja Egert Kallus ning Silver Nikkel, Indrek Kivisalu ja Samuel Kastepõld.

Rannikuvaatlused

BSP projektis on uued osalejad: Silver, Samuel ja Joosep 7.klassist.
Käisime vaatlusi tegemas Puhtulaiul, oli tuuline kuid soe ilm.
Meretase oli veidi kõrgem tavalisest, kaldale oli värsket adru uhutud. Vaatluste käigus ei leitud surnud loomi ega reostust. Ka prügi oli minimaalselt. Kõndisime läbi 500 m pikkuse rannalõigu ja täitsime vaatlustabelid. Sama teeme

ka kevadel maikuus.

Teadlaste öö Lihulas

Üle-eestiline teaduse populariseerimine jõudis ka Lihulasse.
Nimelt korraldasime koostöös Virtsu kooliga õpitubasid, kutsutud oli ka Teadusteater Ahhaa Tartust  ja kohalikud teadlased pidasid põnevaid loenguid. Kohale tulid õpilased Lõpe, Virtsu, Koonga ja Metsküla koolidest, kes usinasti võimalikest teadusteatritest ja õpitubadest osa võtsid. Õpitubadel olid põnevad nimed: katastroofiline, akustiline, plastiline, müstiline, küberneetiline, õhuline ja mükoliigline.
Marje Loide korraldas mükoloogia õpitoa, kus õpilased said tuttavaks 3 seenerühmaga: riisikad, puravikud ja pilvikud ning mõnede mürgiste seentega. Harjutati kirjutamist seentindi ja luigesulega.

Paadimatk Kasari jõel

Looduskaitse kursuse lõpetamiseks korraldasime paadimatka.
Kohaks valisime Suitsu ja Kasari jõe ning paadimeheks tuli meile Tiit Meel.
Ilm juhtus olema väga tuuline ja pilves, õnneks vihma ei sadanud.
Nägime kobraste tegutsemise jälgi, pesakuhilaid ja ka ühte ujuvat looma.
Roostikus ja jõeluhtadel häälitses hulgaliselt saabunud linde. Neist põnevaimad olid hüübi huiked, mis meenutasid pudelisse puhumise heli. Nägime ka röövlinde: merikotkast ja roo-loorkulli.
Matsalu linnuriigi elupaigast saime hea ülevaate, sest pilliroog polnud veel kuigi kõrge.

Munalaboris Tartus

Tartu ülikooli chemikum kutsus 8.klassi õpilasi katsetama ja uurima.
Projekti nimi oli Munalabor, sõit ja osalemine tasuta.
19.mail sõitime Lihulast kell 8.30 välja, et jõuda 13.00 Tartusse laborisse.
Teaduslikku uurimist said harjutada 22 õpilast. Töö seisnes kanamunade uurimises, koores oleva kaltsiumisisalduse, munade suuruse, värvuse ja kaalu võrdlemises.

RMK metsaviktoriin

Iga-aastasest metsaviktoriinist võtavad osa õpilased 7. kuni 12.klassini. Sel aastal osales kokku üle Eesti 8000 õpilast. Arvestust peetakse meeskonnatöö alusel ehk klasside kaupa, kuigi igaüks peab vastama individuaalselt. Meie kooli kõige tublimad vastajad olid 10.klassist giidinduse kursuselt
Rivo Oosim ja Hergo-Herich Vald, kes said 58 punkti.

Kevadnäitus Munad ja pesad

Sel aastal ei taha ilmad soojemaks minna ja õuesõpe asemel on hoopis toasõpe.
Raamatukogu näituse vitriinidesse on paika pandud tavalisemate lindude pesad ja ka mõned munad.
Laulinnud teevad enamasti igal aastal uue pesa ning seetõttu on võimalik kasutuse lõpetanud pesi koguda. Õpetaja Marje pani oma bioloogiaklassi kappide varudest välja kõige rohkem metsvindi ja rästaste pesi. Ka põõsalindude pesi leiab aiast ja puisniidult tihti. Põnevamad on samblast tehtud pesad, neid punuvad käblikud, pöialpoisid ja rohevindid.

Noored euroopa metsades

Noored euroopa metsades ehk NEM-viktoriinil oleme osalenud selle võistluse algusest peale.
Ka sel aastal olid Lihula noored õhinal koostamas inglise keelseid küsimusi ja vastama veebis 50 küsimusele 23 Euroopa riigi metsanduse kohta. Osalejaid oli alates 9. kuni 12.klassini.

Linnuviktoriinil Tartus

Nagu juba tavaks saanud osaleme märtsis Tartus Loodusmuuseumis toimuval linnuviktoriinil.
Kaasa saab sõita ainult 2 võistkonda 7. ja 8.klassi õpilastest.
Ega meil suurt võidulootust pole kunagi olnud, sest Metsküla algkooli linnutundjad on eriti tublid.
Ka sel aastal saime üsna keskmised kohad, sest linde ainult kirjelduse järgi ära tunda on eriti keeruline. Küsimused olid rasked ja eeldasid väga head linnutundmist, ka häälitsuste järgi.
Boonuseks oli Loodusmuuseumi tuur koos erialaspetsialistidega.
Järgmisel aastal osaleme jälle, tarkus tuleb tasapisi!

Bioloogia olümpiaad

Laupäeval, 4.veebruaril, peeti Haapsalu põhikoolis bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor. Kokku osales 43 õpilast Haapsalu põhikoolist, Haapsalu linna algkoolist, Oru koolist, Metsküla algkoolist, Lihula gümnaasiumist, Ridala põhikoolist, Virtsu koolist, Taebla gümnaasiumist, Noarootsi gümnaasiumist ja Läänemaa ühisgümnaasiumist.

7. klass, võimalik oli saada 152 punkti, osalejaid oli 5.
3.koht -  Kardo Roosma, Lihula gümnaasium, 88,5 p, õpetaja Marje Loide

Gümnaasiumiastmes oli võimalik saada 50 punkti, osalejaid oli 8 õpilast.
1. koht -  Piia Tomingas, Läänemaa ühisgümnaasium, 30 p, õpetaja Mall Vainola
2. koht - Erik Mikkus Lihula gümnaasiumist, 24 punkti, õpetaja Marje Loide

Teaduslahing

Maakondlik Teaduslahing toimus 26.jaanuaril Lihulas kultuurimajas.
Osalesid Virtsu, Oru, Taebla, Lihula ja Haapsalu 7. kuni 9.klasside õpilased.
Ülesanded olid koostatud Elus teadus üliõpilaste ja teadlaste poolt.
Kolme tunni jooksul tuli lahendada praktilisi ülesandeid ja nuputades kasutada matemaatika, füüsika ja geograafia teadmisi. Igale võistkonnale anti kasutada nutiseade ja tööde vastused vormistati veebis.
Kõige raskemaks osutus tiitrimise katse. Seekord võitsid orukad.
Täname korraldajaid ja kultuurimaja võõrustamise eest.

Uurimistööde kaitsmine

Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetamiseks on vaja koostada uurimistöö.
Sel aastal sain juhendada kahte poissi, kes uurisid šaakalite tulemist Eestisse ja kalastamisvõimalusi Matsalu lahel. Šaakalite uurimine toimus peamiselt ajakirjanduse ja muude meediakajastuste põhjal, tulemuseks esialgne levikukaart ja väljaannete kirjutiste ajatelg.
Kalapüüki Matsalu lahel uuris õpilane küsitluse põhjal ning lisas oma kogemused. Loodame koostöös õpilastega neid töid ka mujal tutvustada, nt Maapäeval Tartus.